Cīrava vasallilinnus

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2024) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Cīrava vasallilinnus (saksa Zierau) oli Kuramaa piiskopile kuulunud linnus, mis asus Lätis Aizpute piirkonnas Cīrava vallas ja Cīrava asulas. Ciravast voolab läbi Durbe jõgi, millega ühinevad seal Dubeņa ja Cepļupe jõgi ja Rudīte oja.^[1]

• XIV–XVI sajand – Zcyra, Zyrow, Csiraw, Szyrow, Scirow.^[2]
• 1548 – Zirau
• 1662 – Siraw.^[3]

"Cirava" tähendab läti keeleteadlaste arvates kura keeles järsku kurvi või suunamuutust, mis sealkohas oli Durbe jõe äärse küla teel.

Linnuse täpne asukoht ei ole teada, kuid arvatakse, et see paiknes hilisema Cīrava mõisa kohal, mis asetseb Cīrava veskipaisjärve lääneotsa lõunakaldal või siis mõisahoonest 200 m kirdes Durbe jõe vasakkaldal Cepḷupe jõe- ja Rudīte ojasuudme vastas. Linnuseala asetseb u 20 m üle merepinna, 4–5 m kõrguse jõekalda kohal, sellest 60 m kagusse Durbe jõe teisele kaldale, Sudmalkalni künkale jääb 1780 ehitatud Cirnava kirik. Veskitiigi veetasemest on mõisahoone u 1,5 m kõrgemal.^[4]

1234 asutas paavsti legaat Modena Wilhelm Kuramaa piiskopkonna (hiljem nimetatud Pilteneks) ja määras selle piiskopiks Engelberti. Piiskopkond jäi hiljem täielikku sõltuvusse Liivi ordust ja kõik toomkapiitli liikmed kuulusid ordusse.

1253 on paika esmamainitud Dzērve (Dserwen) nime all.

Juba XIV sajandil jagati Cirava kandis maid läänideks. Tegemist oli kolmeks lahustükiks jaguneva Kuramaa piiskopkonna kõige läänepoolsemal, Läänemere-äärsel territooriumil oleva linnusega. Kuramaa piiskopkonda ümbritsesid kõigist külgedest Liivi ordu maad, ainult kõige lõunapoolsema Aizpute-Embute lõunapiir käis vastu Leedu Suurvürstiriiki. Saka-Cirava lahustükil asus kolm vasallilinnust: Saka, Cirava ja Dzintare.

1486 märgitakse Ciravat kuuluvaks Kuramaa piiskopi valduste hulka, räägitakse nii linnusepiirkonnast (Burgsuchung), kui ka kihelkonnast (Kirchspiel).^[5]

1502 andis piiskop Heinrich Ciravas välja ühe läänikirja.

1548 läänistas Saare-Lääne ja Kuramaa (Piltene) piiskop Johann von Münchhausen Cirava valduse Matz Schmitdile. Kirjas on mainitud Cirava asulas olevat linnust ja mõisat ("ein huesz und hoff in unsem hachelwerke tho Zyrow"). See on esimene ja ainus kord, kui seal linnusest juttu on tehtud.^[2]

1560 sai paiga omanikuks Taani hertsog ja viimane Saare-Lääne ja Piltene piiskop Magnus, kes läänistas selle Taani päritolu Behride ("karu") perekonnale. Dietrich von Behr oli olnud Saaremaa stiftifoogt ja piiskop Münchhauseni õemees ja nõunik. Ulrich von Behr oli Kuramaal piiskopkonna toompraost, piiskop Münchhauseni koadjuutor ja piiskop Magnuse õuemarssal. Neile kuulusid hiljem paljud piiskopkonna mõisad Kuramaal, sealhulgas ka Cirava.

1585 on Ciravat mainitud ühena Piltene piiskopkonna keskustest. XVI sajandil on Cirnavat mitmeid kordi mainitud – ilmselt asus tollal piirkonnas vasallilinnus või siis kindlustatud mõisamaja.

1596 andis Poola kuningas Zygmunt III Waza Cirnava lääniks oma kammerhärrale Hermann Maydellile.

1752 ehitati von Manteuffelite poolt oma praegusele asukohale uus Cirnava mõis. Manteuffel-Zoegede kätte jäi valdus kuni XX sajandi alguseni. Hiljem kuni tänapäevani töötasid hoones haridusasutused.

Arvatavasti oli tegemist kas maja- või tornlinnusega või siis kindlustatud mõisahoonega, nagu tollal oli tavapärane. Kuramaa piiskopkonnas olid linnused, sealhulgas ka väiksemad erinevalt teistest Liivimaa piiskopkondadest algusaegadel tavapäraselt kõik piiskopi omad. Erandiks on peetud vaid Saka vasallilinnust. Alles keskaja lõpupoole läänistati mõned väiksemad vasallidele välja.

• Cirnava mõis