Alamliik

Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus. Alamliigist madalamad liigisisesed ühikud on teisend ehk varieteet ja vorm.

See on liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias. Seesama kehtib ka teisendi ja vormi kohta, aga erinevus seisneb selles, et teisend ja vorm ei ole geograafiliselt eraldatud. Geograafilise eraldatuse tõttu on alamliikidevaheline geneetiline erinevus ka suurem kui teisendite- ja vormidevaheline geneetiline erinevus.

Looduses võivad alamliigi isendid saada paljunemisvõimelisi järglasi nii omavahel kui ka teiste alamliikide esindajatega.

Liikide teaduslikud nimetused on kaheosalised: kõigepealt perekonnanimi ja sellele järgneb liiginimi. Alamliigi teaduslik nimetus on seevastu kolmeosaline: perekonnanimi, liiginimi ja liigisisese taksoni nimi. Näiteks linavästriku (Motacilla alba) see alamliik, mis elab suuremas osas Euroopas, sealhulgas Eestis, kannab nime Motacilla alba alba.

Kui alamliigi liiginimi ja liigisisese taksoni nimi kokku langevad, siis tähendab see, et see alamliik on selle liigi nominaal- ehk põhialamliik, mida peetakse sellele liigile kõige iseloomulikumaks alamliigiks. Tavaliselt on põhialamliik teistest alamliikidest tuntum, laiema levilaga ja varem kirjeldatud.

Mõnikord ei ole bioloogid veel isekeskis selgusele jõudnud, kas mõni looma- või taimerühm on iseseisev liik või alamliik. Sellisel juhul tohib liiginime sulgudesse kirjutada. Nii näiteks pole veel üksmeelt selles, kas Ameerikas elavad hõbekajakad moodustavad omaette liigi ameerika hõbekajakas Larus smithsonianus või on see hõbekajaka alamliik L. argentatus smithsonianus. Sel juhul tohib selle nime kirjutada kujul Larus (argentatus) smithsonianus.

Inimese rasse ei loeta alamliikideks. Inimrasside omavaheline geneetiline erinevus on väga väike, näiteks koerte ja kasside tõud erinevad üksteisest märksa rohkem kui inimrassid.