Uusrikas

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Uusrikas (prantsuse nouveau riche, inglise new rich või new money) on klassiühiskonna väljend suhteliselt lühikese ajaga rikastunud inimese või perekonna kohta. Halvustavalt nimetatakse neid ka tõusikuteks.^[1] Väljend iseloomustab sageli 19. sajandi ja 20. sajandi alguspoole rikkama kodanluse klassivõitlust.

Tööstuslikust pöördest ja linnastumisest tingituna kerkis kuninglike ja keiserlike õukondade kõrvale jõukam kodanikkond, kelle sissetulek pärines valdavalt ressursijaotusest. Sage oli ka äriga heaolu saavutanud meeste abiellumine nii-öelda maatüdrukutega või töölisperedest pärit naistega, kellest sai seejärel linnadaamid. Uusrikaste vastand on vanarikkad (prantsuse vieux riche, inglise old money), kes on põlised kõrg- või aadliklassi aristokraadid, kes suutsid säilitada oma varanduse väärtuse ja pärandasid selle suguvõsa järgmistele põlvkondadele.^[2]

Uusrikkus kandus 19. sajandil pöördeliselt üle tööstuslikult tärkava Uue Maailma. Euroopasse levisid legendid Ameerika Ühendriikidest kui unistustemaast (inglise dreamland). See andis veelgi enam hoogu juurde Atlandi ookeani ületavale massiemigratsioonile. Nii uue kui ka vana rikkuse sadam ja sõlmjaam oli eksklusiivne Keisriosariigina tuntud New Yorgi osariik.

Tõenäoliselt kõige tuntum uusrikas oli ameeriklannast seltskonnadaam Margaret Brown (neiupõlvenimega Tobin; 1867–1932), kes pääses eluga Titanicu laevahukust. Tema eluloost valmis 1964. aastal muusikalfilm "Uppumatu Molly Brown" ("The Unsinkable Molly Brown"), mis põhineb samanimelisel Broadway muusikalil, mida esitati neli aastat varem. Eluajal kutsuti teda hüüdnimega Maggie, postuumselt Molly. Ta pärines Metsiku Lääne vaesest iiri immigrantide perekonnast. Kaevandusärimehe J. J. Browniga abielludes sai ta aga kiiresti rikkaks ja ühiskonnas mõjukaks. Pärast abielulahutust 1909. aastal reisis ta Euroopasse ja Egiptusse, paistis silma naisaktivisti ja filantroobina ning ühiskondlikult kasuliku tööga, hilisemas eas ka näitlemisega. 1914. aastal kandideeris ta teist korda edutult USA Senatisse. Esimese maailmasõja ajal juhatas ta Prantsusmaal ühingut American Committee for Devastated France, mis aitas taastada rindejoonetaguseid alasid ning hoolitses haavata saanud prantsuse ja ameerika sõdurite eest. Heategevuse eest sai ta kohalikult valitsuselt Auleegioni ordeni teenetemärgi. Ta suri ülemaailmse majanduskriisi ajal 65-aastaselt ainult naistele mõeldud Manhattani Barbizoni hotellis, kus oli aastaid elanud. Nii tema lapsepõlvekodus Hannibalis kui ka Denveri linnas on talle pühendatud majamuuseum.^[3]

Pärast NSV Liidu langemist kerkisid Venemaal esile nii rikkad kui ka oligarhid, keda kutsutakse uusvenelasteks. Enamik neist sai rikkaks kiiresti, tihti kahtlastel asjaoludel, ja nad kulutavad raha pigem demonstratiivselt.^[viide?]

• Kodanlus
• Prominentsus
• McMansion
• Filister
• Snoob