Samuil Aljošin

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Samuil Aljošin (kodanikunimega Samuil Jossifovitš Kotljar; vene keeles Самуил Иосифович Алёшин; 21. juuli 1913 Zambrów – 27. veebruar 2008 Moskva) oli venekeelne näitekirjanik.

Samuil Aljošin sündis Zambrówis 21. juulil 1913 arst Jossif Kotljari ja õpetaja Klara Kotljari peres.^[1]

Ta õppis Malinovski-nimelises soomustankivägede akadeemias Moskvas, mille lõpetas 1935. aastal. Osales Teises maailmasõjas, võitles Stalingradi rindel.

Aljošini tuntuim näidend on "Kõik jääb inimestele", mille põhjal valmis 1963. aastal ka samanimeline film. Aastal 1972 esilinastus Arvo Kruusemendi film "Don Juan Tallinnas", mis põhineb Samuil Aljošini näidendil "Tookord Sevillas".

Eesti teatrites on lavastatud tema näidendeid "Tookord Sevillas", "Diplomaat", "Teine naine", "Kui suudaksid uskuda" ja Raadioteatri kuuldemäng "Teema variatsioonidega".

Samuil Aljošin suri 27. veebruaril 2008 94-aastaselt. Ta on maetud Vostrjakovo kalmistule.

• "Palat" (1962; Endla; lavastaja Arvo Kruusement)^[2]
• "Tookord Sevillas" (1964; Endla; Arvo Kruusement)^[2]
• "Peaosa" (1964; Endla; lavastaja Arvo Kruusement)^[2]
• "Diplomaat" (1967; Vanemuine; lavastaja Heikki Haravee)
• "Teine naine" (1969; Endla; lavastaja Kaarin Raid)
• "Kui suudaksid uskuda" (1979; Endla; lavastaja Vello Rummo)

• Tööpunalipu orden
• Rahvaste Sõpruse orden