[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Kabala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: io:Kabalo
Ternera (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 84.50.232.203 (arutelu) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ternera.
 
(ei näidata 27 kasutaja 39 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|on kabala-nimelisest müstikatraditsioonist; samanimeliste kohtade kohta ja sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kabala (täpsustus)]].}}
{{See artikkel|on kabala-nimelisest müstikatraditsioonist; samanimeliste kohtade kohta ja sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kabala (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}


[[Pilt:Kabbalistic Tree of Life (Sephiroth).svg|pisi]]
{{toimeta}}
'''Kabala''', harvemini ka '''kabalistika''', on [[12. sajand]]il välja kujunenud [[juudid|juudi]] usulis-filosoofiline süsteem, [[müstika]]vool, mis pretendeerib [[Jumal]]a olemuse mõistmisele. Keskuseks on [[Léon|Léoni]] asula Prantsusmaal.

'''Kabala''', harvemini ka '''kabalistika''', on [[12. sajand]]il välja kujunenud [[juudid|juudi]] usulis-filosoofiline süsteem, [[müstika]]vool, mis pretendeerib [[Jumal]]a olemuse mõistmisele. Keskuseks on asula [[Léon]], Prantsusmaal.


''Kabbalah'' tähendab [[heebrea keel]]es 'saadud', viidates sellele, et tegemist on pärimusega minevikust. Kabala tõi [[judaism]]i usukäsitlusse [[uusplatonism]]i ja [[hermetism]]i sugemeid.
''Kabbalah'' tähendab [[heebrea keel]]es 'saadud', viidates sellele, et tegemist on pärimusega minevikust. Kabala tõi [[judaism]]i usukäsitlusse [[uusplatonism]]i ja [[hermetism]]i sugemeid.


==Päritolu==
==Päritolu==
Juudi [[müstika]] seisnes algselt üksnes empiirilises õpetuses. Spekulatiivse iseloomu sai see palju hiljem [[uusplatonism]]i ja [[uuspütaagorlus]]e mõjul. Keskaegseid [[Sefer Yetzirah]] uurijaid hakati kutsuma "''baale ha-kabbalah"'' (kabala valdajad). Hiljem hakati kabala tundjaid nimetama "''maskilim''" (targad). Alates [[13. sajand]]ist kasvas kabalast välja ulatuslik kirjandus kõrvuti ja sageli vastakuti [[Talmud]]iga.
Juudi [[müstika]] seisnes algselt üksnes [[empiiriline|empiirilises]] õpetuses. [[spekulatiivne|Spekulatiivse]] iseloomu sai see palju hiljem [[uusplatonism]]i ja [[uuspütaagorlus]]e mõjul. Keskaegseid [[Sefer Yetzirah]] uurijaid hakati kutsuma "''baale ha-kabbalah''" (kabala valdajad). Hiljem hakati kabala tundjaid nimetama "''maskilim''" (targad). Alates [[13. sajand]]ist kasvas kabalast välja ulatuslik [[kirjandus]] kõrvuti ja sageli vastakuti [[Talmud]]iga.


Enamik kabala vorme õpetab, et pühakirjas on igal kirjatähel, sõnal ja numbril varjatud tähendus. Kabala õpetab tõlgitsusmeetodeid nende varjatud tähenduste väljaselgitamiseks.
Enamik kabala vorme õpetab, et pühakirjas on igal kirjatähel, sõnal ja numbril varjatud tähendus. Kabala õpetab tõlgitsusmeetodeid nende varjatud tähenduste väljaselgitamiseks.


Mõned religiooniajaloolased leiavad, et terminit "kabala" tuleks kasutada ainult nende müstilis-religioossete süsteemide kohta, mis tekkisid pärast [[12. sajand]]it; varasemaid esoteerilisi juudi usulisi süsteeme tuleks teisiti nimetada.{{lisa viide}} Teised religiooniajaloolased peavad seda eristust meelevaldseks, pidades 12. sajandi kabalat järjekordseks faasiks samadest müstilistest juurtest ja elementidest jätkunud arengujoones.{{lisa viide}} Seetõttu peavad nad kohaseks rääkida kabalast ka [[1. sajand]]i puhul pKr.{{lisa viide}} [[Ortodoksne judaism|Ortodokssed juudid]] ei nõustu kummagi koolkonnaga, eitades kabala olulist ajaloolist arengut.{{lisa viide}}
Mõned religiooniajaloolased leiavad, et terminit "kabala" tuleks kasutada ainult nende [[müstika|müstilis]]-[[religioon|religioossete]] süsteemide kohta, mis tekkisid pärast [[12. sajand]]it; varasemaid [[esoteerika|esoteerilisi]] [[juudid|juudi]] usulisi süsteeme tuleks teisiti nimetada.{{lisa viide}} Teised religiooniajaloolased peavad seda eristust meelevaldseks, pidades 12. sajandi kabalat järjekordseks faasiks samadest müstilistest juurtest ja elementidest jätkunud arengujoones.{{lisa viide}} Seetõttu peavad nad kohaseks rääkida kabalast ka [[1. sajand]]i puhul pKr.{{lisa viide}} [[Ortodoksne judaism|Ortodokssed juudid]] ei nõustu kummagi koolkonnaga, eitades kabala olulist ajaloolist arengut.{{lisa viide}}


Kabala kolmeks tuntuimaks raamatuks peetakse [[Sefer Yetzirah]]i, (“Loomise raamat”), [[Zohar]]it (“Sära raamat”) ja Johannese ilmutuseraamatut. Nende raamatute kirjapaneku aeg on vaieldav.
Kabala kolmeks tuntuimaks raamatuks peetakse [[Sefer Yetzirah]]i, (“Loomise raamat”), [[Zohar]]it (“Sära raamat”) ja [[apostel Johannes]]e [[ilmutuseraamat]]ut. Nende raamatute kirjapaneku aeg on vaieldav.


== Kõrvalist ==
== Kõrvalist ==
24. rida: 24. rida:


== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{Commons category|Cabalism|Kabala}}
*[http://www.atomick.net/fayelevine/pk/ Praktiline kabala inglise keeles]
*[http://www.atomick.net/fayelevine/pk/ Praktiline kabala inglise keeles]
*[http://www.hermetics.org/pdf/gd/mystical_qabala.pdf Dion Fortune. ''Mystical Qabala.'']
*[http://www.hermetics.org/pdf/gd/mystical_qabala.pdf Dion Fortune. ''Mystical Qabala.'']
*[http://www.kabbalah.info/estonkab/index_eston.html Maailma Kabbala uurimise instituudi BNEI - BARUCHi eestikeelne lehekülg]
*[http://www.kabbalah.info/estonkab/index_eston.html Maailma Kabbala uurimise instituudi BNEI BARUCHi eestikeelne lehekülg]




[[Category:Esoteerika]]
[[Category:Judaism]]

{{Link FA|he}}


[[Kategooria:Esoteerika]]
[[af:Kabbalah]]
[[Kategooria:Judaism]]
[[ar:قبّالة]]
[[Kategooria:Juudi väljendid]]
[[az:Kabbala]]
[[id:Kabala]]
[[Kategooria:Kabala| ]]
[[be-x-old:Кабала]]
[[bg:Кабала]]
[[ca:Càbala]]
[[cs:Kabala]]
[[cy:Cabbala]]
[[da:Kabbala]]
[[de:Kabbala]]
[[el:Καββάλα]]
[[en:Kabbalah]]
[[es:Cábala]]
[[eo:Kabalo]]
[[fa:کابالا]]
[[fr:Kabbale]]
[[ko:카발라]]
[[hr:Kabala]]
[[io:Kabalo]]
[[it:Cabala]]
[[he:קבלה]]
[[lv:Kabala]]
[[lt:Kabala]]
[[hu:Kabbala]]
[[mk:Кабала]]
[[nl:Kabbala]]
[[ja:カバラ]]
[[no:Kabbala]]
[[nn:Kabbalá]]
[[oc:Cabala]]
[[pl:Kabała]]
[[pt:Cabala]]
[[ro:Cabala]]
[[ru:Каббала]]
[[sq:Kabala]]
[[sk:Kabala]]
[[sl:Kabala]]
[[sr:Kabala]]
[[sh:Kabala]]
[[fi:Kabbala]]
[[sv:Kabbala]]
[[tr:Kabbala]]
[[uk:Вчення кабала]]
[[yi:קבלה]]
[[zh:卡巴拉]]

Viimane redaktsioon: 18. oktoober 2024, kell 23:56

 See artikkel on kabala-nimelisest müstikatraditsioonist; samanimeliste kohtade kohta ja sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge Kabala (täpsustus).

Kabala, harvemini ka kabalistika, on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulis-filosoofiline süsteem, müstikavool, mis pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele. Keskuseks on Léoni asula Prantsusmaal.

Kabbalah tähendab heebrea keeles 'saadud', viidates sellele, et tegemist on pärimusega minevikust. Kabala tõi judaismi usukäsitlusse uusplatonismi ja hermetismi sugemeid.

Juudi müstika seisnes algselt üksnes empiirilises õpetuses. Spekulatiivse iseloomu sai see palju hiljem uusplatonismi ja uuspütaagorluse mõjul. Keskaegseid Sefer Yetzirah uurijaid hakati kutsuma "baale ha-kabbalah" (kabala valdajad). Hiljem hakati kabala tundjaid nimetama "maskilim" (targad). Alates 13. sajandist kasvas kabalast välja ulatuslik kirjandus kõrvuti ja sageli vastakuti Talmudiga.

Enamik kabala vorme õpetab, et pühakirjas on igal kirjatähel, sõnal ja numbril varjatud tähendus. Kabala õpetab tõlgitsusmeetodeid nende varjatud tähenduste väljaselgitamiseks.

Mõned religiooniajaloolased leiavad, et terminit "kabala" tuleks kasutada ainult nende müstilis-religioossete süsteemide kohta, mis tekkisid pärast 12. sajandit; varasemaid esoteerilisi juudi usulisi süsteeme tuleks teisiti nimetada.[viide?] Teised religiooniajaloolased peavad seda eristust meelevaldseks, pidades 12. sajandi kabalat järjekordseks faasiks samadest müstilistest juurtest ja elementidest jätkunud arengujoones.[viide?] Seetõttu peavad nad kohaseks rääkida kabalast ka 1. sajandi puhul pKr.[viide?] Ortodokssed juudid ei nõustu kummagi koolkonnaga, eitades kabala olulist ajaloolist arengut.[viide?]

Kabala kolmeks tuntuimaks raamatuks peetakse Sefer Yetzirahi, (“Loomise raamat”), Zoharit (“Sära raamat”) ja apostel Johannese ilmutuseraamatut. Nende raamatute kirjapaneku aeg on vaieldav.

  • Mõistet "kabalistika" võidakse kasutada ka ülekantud tähenduses ebateaduslike järelduste tegemise kohta juhuslikest faktidest ning millegi salapärase, arusaamatu ja segase kohta.[1]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]