[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Elektrivõrk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
liitmine
2. rida: 2. rida:


{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2010}}
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2010}}
==Elektrivõrgu kvaliteet==
==Elektrivõrgu pinge kvaliteet==
Elektrivõrgu kvaliteet koosneb mitmetest parameetritest. Toitevõrgus (Euroopas 230V) võib esineda 9 erinevat süsteemist tingitud probleemi, mis võivad häirida elektriga töötavate seadmete töökvaliteeti või füüsiliselt seadmeid rikkuda. Lisaks on olemas süsteemivälised probleemid, kus kas loodusliku õnnetuse või inimtegevuse tagajärjel saavad elektriliinid või muud elektripaigaldised nõnda kannatada, et tarbijateni jõudev elektrivool puudub üldse või ei vasta nõuetele.
Elektrivõrgu kvaliteet koosneb mitmetest parameetritest. Toitevõrgus (Euroopas 230V) võib esineda 9 erinevat süsteemist tingitud probleemi, mis võivad häirida elektriga töötavate seadmete töökvaliteeti või füüsiliselt seadmeid rikkuda. Lisaks on olemas süsteemivälised probleemid, kus kas loodusliku õnnetuse või inimtegevuse tagajärjel saavad elektriliinid või muud elektripaigaldised nõnda kannatada, et tarbijateni jõudev elektrivool puudub üldse või ei vasta nõuetele.


*Pingelohk (inglise keeles ''voltage dips'' või ''voltage sags''). Pinge langeb ning püsib 0,5 tsüklit kuni 60 sek vahemikus 10% kuni 90% nominaalpingest. Rahalisi kadusid hinnatakse kõige kõrgemaks kuna enamus seadmeid vajutub välja ja võib rikneda. <ref name="standard">“Eesti standard ; EVS-EN 50160:2000“, Eesti Standardikeskus, 2000</ref> <ref name="sõnastik">„Elektroenergeetika sõnastik. Eesti-inglise-soome-saksa-vene“. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituut, 2005</ref>
*Pingelohk (inglise keeles ''voltage dips'' või ''voltage sags''). Pinge langeb ning püsib 0,5 tsüklit kuni 60 sek vahemikus 10% kuni 90% nominaalpingest. Rahalisi kadusid hinnatakse kõige kõrgemaks kuna enamus seadmeid lülitub välja ja võib rikneda. <ref name="standard">“Eesti standard ; EVS-EN 50160:2000“, Eesti Standardikeskus, 2000</ref> <ref name="sõnastik">„Elektroenergeetika sõnastik. Eesti-inglise-soome-saksa-vene“. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituut, 2005</ref>
*Süsteemiavarii ehk pingekatkestus (inglise keeles ''power failures'' või ''interruption''). Pinge langeb ning püsib 0,5 tsüklit kuni 1h jooksul alla 10% nominaalpingest. Rahalisi kadusid hinnatakse väga väikesteks. <ref name="standard"/> <ref name="sõnastik"/>
*Süsteemiavarii ehk pingekatkestus (inglise keeles ''power failures'' või ''interruption''). Pinge langeb ning püsib 0,5 tsüklit kuni 1h jooksul alla 10% nominaalpingest. Rahalisi kadusid hinnatakse väga väikesteks. <ref name="standard"/> <ref name="sõnastik"/>
*Impulssliigpinge (inglise keeles ''surge voltages'' või ''transient'' või ''spikes''). Väga kiiresti mööduv pingetõus. Pinge tõuseb ning langeb 50ns kuni 5ms jooksul kuni tuhandeid protsente üle nominaalpinge. Rahalisi kadusid hinnatakse väga väikesteks.<ref name="standard"/> <ref name="sõnastik"/> Impulsspingete vastu aitab küllaltki tõhusalt [[varistor]].
*Impulssliigpinge (inglise keeles ''surge voltages'' või ''transient'' või ''spikes''). Väga kiiresti mööduv pingetõus. Pinge tõuseb ning langeb 50ns kuni 5ms jooksul kuni tuhandeid protsente üle nominaalpinge. Rahalisi kadusid hinnatakse väga väikesteks.<ref name="standard"/> <ref name="sõnastik"/> Impulsspingete vastu aitab küllaltki tõhusalt [[varistor]].

Redaktsioon: 27. märts 2013, kell 09:07

Elektrivõrk on ühtses süsteemis töötavate seadmete ja elektriliinide kogum, mis on ette nähtud elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks.

Elektrivõrgu pinge kvaliteet

Elektrivõrgu kvaliteet koosneb mitmetest parameetritest. Toitevõrgus (Euroopas 230V) võib esineda 9 erinevat süsteemist tingitud probleemi, mis võivad häirida elektriga töötavate seadmete töökvaliteeti või füüsiliselt seadmeid rikkuda. Lisaks on olemas süsteemivälised probleemid, kus kas loodusliku õnnetuse või inimtegevuse tagajärjel saavad elektriliinid või muud elektripaigaldised nõnda kannatada, et tarbijateni jõudev elektrivool puudub üldse või ei vasta nõuetele.

  • Pingelohk (inglise keeles voltage dips või voltage sags). Pinge langeb ning püsib 0,5 tsüklit kuni 60 sek vahemikus 10% kuni 90% nominaalpingest. Rahalisi kadusid hinnatakse kõige kõrgemaks kuna enamus seadmeid lülitub välja ja võib rikneda. [1] [2]
  • Süsteemiavarii ehk pingekatkestus (inglise keeles power failures või interruption). Pinge langeb ning püsib 0,5 tsüklit kuni 1h jooksul alla 10% nominaalpingest. Rahalisi kadusid hinnatakse väga väikesteks. [1] [2]
  • Impulssliigpinge (inglise keeles surge voltages või transient või spikes). Väga kiiresti mööduv pingetõus. Pinge tõuseb ning langeb 50ns kuni 5ms jooksul kuni tuhandeid protsente üle nominaalpinge. Rahalisi kadusid hinnatakse väga väikesteks.[1] [2] Impulsspingete vastu aitab küllaltki tõhusalt varistor.
  • Liigpinge ehk ülepinge (inglise keeles overvoltage). Pinge tõuseb ning püsib üle 60sek vahemikus 100% kuni 110% nominaalpingest. Rahalisi kadusid hinnatakse keskmiseks. [3] [1] [2]
  • Alapinge (inglise keeles undervoltage). Pinge langeb ning püsib üle 60sek vahemikus 90% kuni 100% nominaalpingest. Rahalisi kadusid hinnatakse keskmiseks. Põhjustab rikkeid seadmete töös või seadmete täieliku välja lülitumise.[4] [1] [2]
  • Voolutõuge (nglise keeles switching spikes). Need on häired, mis tekivad elektrivõrku mingi tarbija sisse lülitamise või välja lülitamise ajal. Mida võimsam on seade, seda suuremaid pingekõikumisi see tekitab. [1][2]
  • Müra (inglise keeles interference voltages).[1][2]
  • Sageduslikud hälbed (inglise keeles frequency modifications). Euroopas on elektrivõrgu nimisageduseks 50Hz. Sagedsulike hälvetega on tegemist kui sagedus muudab oma väärtust. [1][2]
  • Suhteline harmoonikute sisaldis (inglise keeles harmonic distortion). [1][2]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 “Eesti standard ; EVS-EN 50160:2000“, Eesti Standardikeskus, 2000
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 „Elektroenergeetika sõnastik. Eesti-inglise-soome-saksa-vene“. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituut, 2005
  3. [1] (vaadatud 12.12.2010)
  4. [2] (vaadatud 12.12.2010)

Vaata ka