[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Muchaviec

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
Muchavieci jõgi
Muchavieci jõgi suudmes
Muchavieci jõgi suudmes
Muchavieci jõgi suudmes
Lähe Mucha ja Vieci ühinemispaik
Suubub Bug
Valgla maad Ukraina, Valgevene
Valgla pindala 6350 km²
Pikkus 150 km
Lang 0,2 m/km
Vooluhulk 33,6 m³/s
Parempoolsed lisajõed Dachłoŭka, Žabinka jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Trascianica, Asipoŭka, Ryta, Kamienka

Muchaviec või Muhhavets on jõgi Valgevenes Bresti oblastis, Bugi parempoolne ja suurim lisajõgi. Nii valgevene kui ka vene keeles on jõe nimi Мухавец.

Jõe pikkus on 150 km ja valgla on 6350 km². Jõe lang on 0,2 m/km.

Muchavieci jõgi algab Valgevenest Pružany rajoonist Pružany linnast Mucha jõe ja Vieci kanali ühinemispaigast. Ülemjooksul läbib jõgi Pružany ja Kobryni rajoone, olles maaparandustööde kõigus õgvendatud. Kraavitatud jõge kutsutakse ka Muchavieci kanaliks. Looduslik säng algab Dnepri-Bugi kanali vana sängiga ühinemise paigast Kobryni rajoonis. Alates Kobryni linnast on jõe säng osa Dnepri-Bugi kanalist, kuni Kobrynini on jõgi ka laevatatav (64 kilomeetrit). Parema laevatatavuse huvides on veehulk jões Kobryni linnast alates reguleeritud.

Kobrynist allpool läbib jõgi Žabinka ja Bresti rajoone. Nende kahe rajooni piiril voolab jõkke ka Muchavieci suurim lisajõgi Ryta.

Lisaks Kobryni ja Pružany linnadele asub jõe kaldal ka Žabinka linn. Suurim asula jõe kaldal on aga Bresti linn jõe suudmes. Vahetult enne suubumist Bugi jõkke asub ühel Muchavieci jõe saarel Bresti tsitadell.

Jõe laius on ülemjooksul 4–8 meetrit, keskjooksul 20–35 meetrit, alamjooksul aga 60–70 meetrit. Vooluhulk kõigub jões suudmes märgatavalt, mõõdetud miinimum on 3,4 m³/s (1971–1972), mõõdetud maksimum aga 269 m³/s (1979).

Oru laius on ülemjooksul 400–600 meetrit, alamjooksul 1,5–2 kilomeetrit, sügavus 4–8 (alamjooksul 3–6) meetrit. Lammi liigendavad arvukad soodid ja kuivenduskraavid, kohati on see soostunud.

Välislingid