2004
Ilme
◄ |
20. sajand |
21. sajand
◄ |
1970. aastad |
1980. aastad |
1990. aastad |
2000. aastad
| 2010. aastad
◄◄ |
◄ |
2000 |
2001 |
2002 |
2003 |
2004
| 2005
| 2006
| 2007
| 2008
| ►
| ►►
Jaanuar
| Veebruar
| Märts
| Aprill
| Mai
| Juuni
| Juuli
| August
| September
| Oktoober
| November
| Detsember
2004. aasta (MMIV) oli 21. sajandi 4. aasta.
Vasted teistes kalendrites
- Juudi kalender: 5764, 5765
- Hinduistlik kalender: 5105, 5106
- Islami kalender: 1424, 1425
- Iraani kalender: 1382, 1383
- Sirvikalender: 10217
Liikuvad pühad ja tähtpäevad
- Vastlapäev: 24. veebruar
- Tuhkapäev: 25. veebruar
- Palmipuudepüha: 4. aprill
- Suur neljapäev: 8. aprill
- Suur reede: 9. aprill
- Vaikne laupäev: 10. aprill
- Esimene ülestõusmispüha: 11. aprill
- Taevaminemispüha: 20. mai
- Esimene nelipüha: 30. mai
- Advent: 28. november – esimene advendipühapäev, liturgilise kirikuaasta algus.
Pühendused
- Rahvusvaheline tehnika-aasta
- Rahvusvaheline riisiaasta (FAO)[1]
- Rahvusvaheline spordikasvatuse aasta
Sündmused maailmas
- Genova ja Lille on Euroopa kultuuripealinnad.
Jaanuar
- 1. jaanuar – Joseph Deiss sai Šveitsi liidupresidendiks.
- 1. jaanuar – Iirimaa sai Euroopa Liidu eesistujariigiks.
- 3. jaanuar – lennukompanii Flash Airlines lennul FSH604 olev lennuk (vaata Flash Airlinesi lend FSH604) kukkus Egiptuse rannikul Punasesse merre. Surma sai 145 Prantsuse, Jaapani ja Maroko turisti ning 7 meeskonnaliiget.
- 3. jaanuar – NASA marsikulgur maandus Marsile.
- 4. jaanuar – Mihhail Saakašvili võitis Gruusia presidendivalimised.
- 4. jaanuar – Jaap de Hoop Scheffer asus ametisse NATO peasekretärina.
- 13. jaanuar – Usbekistanis Taškendi lähedal kukkus alla lennukompanii Uzbekistan Airways lennuk Jak-40. Hukkus 37 inimest.
- 14. jaanuar – Gruusia lipp: Gruusia parlament kehtestas uue riigilipu.
- 15. jaanuar – Lõuna-Korea välisminister Yoon Young-kwan astus tagasi.
- 22. jaanuar – Euroopa Liit keelustas linnuliha impordi Taist linnugripi tõttu Kagu-Aasias.
- 24. jaanuar – NASA marsikulgur Opportunity maandus Marsile.
- 25. jaanuar – Mihhail Saakašvili vannutati Gruusia presidendiks.
Veebruar
- 3. veebruar – CIA möönis, et enne 2003. aasta sissetungi Iraaki ei olnud otsest ohtu Iraagi poolt.
- 6. veebruar – pommiplahvatuses Moskva metroos hukkus 40 inimest.
- 10. veebruar – Prantsusmaa Rahvuskogu võttis vastu seaduse, mis keelustab religioosse sünbooliks ja riietuse koolides.
- 13. veebruar – Lõuna-Korea teadlased teatasid 30 inimloote kloonimisest.
- 20. veebruar – Iraanis toimusid parlamendivalimised, mille võitsid vanameelsed.
- 22. veebruar – Haiti mässulised vallutasid Cap-Haïtieni linna.
- 23. veebruar – USA saatis Haitile merejalaväepataljoni.
- 24. veebruar – Marokos oli maavärin, milles hukkus üle 500 inimese.
- 29. veebruar – Haiti president Jean-Bertrand Aristide astus tagasi. Ajutiseks presidendiks vannutati Boniface Alexandre.
Märts
- 4. märts – Horst Köhler lahkus Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) juhi ametist, et kandideerida Saksamaa presidendiks.
- 9. märts – Läti Seim kinnitas ametisse vähemusvalitsuse eesotsas Indulis Emsisega.
- 9. märts Venemaa president Vladimir Putin nimetas uueks välisministriks Sergei Lavrovi.
- 10. märts – Haiti ajutine president Boniface Alexandre nimetas ajutiseks peaministriks Gérard Latortue.
- 11. märts – Madridis plahvatas kolmes raudteejaamas üheaegselt 10 lõhkekeha. Hukkus 199 ja sai vigastada umbes 1400 inimest.
- 12. märts – Lõuna-Korea parlament tagandas president Roh Moo-hyuni.
- 14. märts – Venemaa presidendivalimised võitis ülekaalukalt Vladimir Putin.
- 14. märts – Hispaania parlamendivalimised võitis Hispaania Sotsialistlik Töölispartei.
- 20. märts – Taiwanil olid presidendivalimised. Senine president Chen Shui-bian võitis Guomindangi esimeest Lien Chani.
- 22. märts – Iisraeli kopterirünnaku käigus tapeti Palestiina äärmusrühmituse Hamas vaimne juht šeik Ahmed Yassin.
- 28. märts – Gruusias toimusid parlamendivalimised. Ülekaalukalt võitis president Mihhail Saakašvili partei Rahvuslik Liikumine/Demokraadid.
- 29. märts – Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Leedu, Läti ja Eesti liitusid NATO-ga.
Aprill
- 4. aprill – Slovakkias toimusid presidendivalimised.
- 24. aprill – Hollandi prints Johan Friso abiellus Delftis Mabel Wisse Smitiga.
Mai
- 1. mai – Euroopa Liidu laienemine 2004: Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari said Euroopa Liidu liikmeteks
- 2. mai – Poola peaminister Leszek Miller lahkus ametist. Tema asemele nimetati Marek Belka.
- 9. mai – Tšetšeeni Vabariigi president Ahmat Kadõrov hukkus pommiplahvatuses.
- 10. mai – Filipiinidel olid valimised, millel valiti president ja peaaegu kõik teised valitavad ametiisikud.
- 10. mai – biotehnoloogifirma Monsanto loobus protestitormi survel plaanist lasta käiku maailma esimene geneetiliselt muundatud nisu.
- 14. mai – Lõuna-Korea konstitutsioonikohus ennistas presidendiks Roh Moo-hyuni.
- 15. mai – Türgis toimus 49. Eurovisiooni lauluvõistluse finaal. Võitis Ukraina laul.
- 23. mai – Saksamaa liidupresidendiks valiti Horst Köhler.
Juuni
- 8. juuni – toimus Veenuse konjunktsioon (Veenus läheb Päikese eest läbi). See juhtus esimest korda pärast 1882. aastat. Järgmine kord on 2012. aastal.
- 10. juuni – Suurbritannias toimusid Euroopa Parlamendi valimised ja kohalikud valimised.
- 12. juunist 4. juulini Hispaanias toimusid Euroopa meistrivõistlused jalgpallis.
- 13. juuni – toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
- 28. juuni – Iraagis anti võim üle iraaklastest koosnevale valitsusele.
Juuli
- 1. juuli – Holland sai Euroopa Liidu eesistujariigiks.
- 1. juuli – kosmoseaparaat Cassini-Huygens sisenes Saturni orbiidile.
- 16. juuli – Filipiinid alustasid oma relvajõudude väljaviimist Iraagist.
- 26. juuli – Bostonis avati USA Demokraatliku Partei kongress.
August
- 13. augustist 29. augustini – Ateenas toimusid 2004. aasta suveolümpiamängud.
- 23. august – Aleksander Tammert võitis Ateena olümpiamängudel kettaheites pronksmedali.
- 30. august – New Yorgis algas USA Vabariikliku Partei kongress.
September
- 1. september – Beslani pantvangikriis.
- 23. september – Laine Jänes sai Tartu linnapeaks.
- 29. september – asteroid 4179 Toutatis möödus Maast neljakordselt Kuu kauguselt.
Oktoober
- 1. oktoober – Manchesteri Victoria Ülikool ja UMIST ühinesid Suurbritannia suurimaks ülikooliks Manchesteri Ülikooli nime all.
- 14. oktoober – Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani põhjaosas oli nähtav osaline päikesevarjutus.
November
- 2. november – USA-s olid presidendivalimised, millel valiti tagasi George W. Bush.
Detsember
- 1. detsember – Ukraina parlament avaldas umbusaldust Viktor Janukovõtši valitsusele.
- 8. detsember – Peruus pandi alus Lõuna-Ameerika Rahvaste Ühendusele, kuid vaid pooled loodetavast 12 liikmest saabusid asutamisleppele alla kirjutama.
- 26. detsembril kell 00:58:53 maailmaaja järgi (kell 7:58:53 kohaliku aja järgi) toimus 2004. aasta India ookeani maavärin ja hiljem selle tagajärjel hiidlaine.
Sündmused Eestis
- 1. jaanuar – jõustus vanemahüvitise seadus.
- 1. jaanuar – Eestis on neli politseiprefektuuri.
- 11. jaanuar – Otepää suusatamise MK-etapi teine võistluspäev. Naiste 4x5 km teatesõidus jäi Eesti naiskond, kuhu kuulusid Piret Pormeister, Silja Suija, Kristina Šmigun, Kaili Sirge, viimasele – 10. kohale. Meeste 4x10 km teatesõidus saavutas Eesti I meeskond (Aivar Rehemaa, Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Priit Narusk) 7. koha.
- 15. jaanuar – valitsus nimetas Siim Kallase Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks.
- 18. jaanuar – avati Lasnamäe uus kergejõustikuhall[2].
- 21. jaanuar – Riigikogu ratifitseeris ühehäälselt Eesti Euroopa Liidu ühinemislepingu.
- 6. veebruar – Prantsusmaa ratifitseeris viimase riigina Eesti astumise NATO-sse.
- 7. veebruar – Rahvaerakonna Mõõdukad üldkogu otsustas võtta erakonnale uueks nimeks Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
- 23. veebruar – Tartus avati August Traksmaa bareljeef.
- 23. veebruar – Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.
- 28. veebruar – Iraagis hukkus Eesti kaitseväelane Andres Nuiamäe.
- 10. märts – Riigikogu ratifitseeris Põhja-Atlandi lepingu.
- 27. märts – kell 20.30 Eesti aja järgi sai NATO liikmeks. Kell 18 alustasid NATO lennukid Eesti õhuruumi kaitsmist.
- 22. aprill – asutati Emajõe Lodjaselts.
- 1. mai – Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks.
- 12. mai – 49. Eurovisiooni lauluvõistlusel ei saanud Eesti laul poolfinaalist edasi.
- 13. juuni – toimusid 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised.
- 29. juuni – Tartus avati Kivisilla makett.
- 29. juuni – Tartus avati Villem Reimani monument.
- 14. august – Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene geiparaad.[3]
- 14. oktoober – Tallinna linnavolikogu avaldas linnapeale Edgar Savisaarele umbusaldust ja valis linnapeaks Tõnis Paltsu.
- 11. november – ilmuma hakkas tasuta nädalaleht Kuressaare Sõnumid
- 24. november – EELK Kirikukogu valis peapiiskopiks Andres Põdra.
Sündinud
- 10. jaanuar – Kaitlyn Maher, USA laulja
- 21. jaanuar – Ingrid Alexandra, printsess, Norra kroonprintsi Haakon Magnuse ja kroonprintsessi Mette-Mariti tütar
- 17. aprill – Darla, Tallinna loomaaia emane amuuri leopard
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 2004
- 13. jaanuar – Harold Shipman, Briti arst, sarimõrvar
- 16. jaanuar – Kalevi Sorsa, Soome poliitik
- 17. jaanuar – Czesław Niemen, poola laulja
- 23. jaanuar – Helmut Newton, fotograaf
- 25. jaanuar – Fanny Blankers-Koen, hollandi kergejõustiklane
- 28. jaanuar – Eeva Joenpelto, soome kirjanik
- 6. veebruar – Henn Mikkin, eesti psühholoog
- 13. veebruar – Zelimhan Jandarbijev, Tšetšeenia poliitik
- 17. veebruar – José López Portillo, Mehhiko poliitik
- 21. veebruar – Sergei Averintsev, vene kirjandusteadlane
- 26. veebruar – Boris Trajkovski, Makedoonia poliitik
- 26. veebruar – Adolf Ehrnrooth, Soome sõjaväelane
- 28. veebruar – Andres Nuiamäe, Eesti kaitseväelane
- 4. märts – Kalev Raave, eesti kolhoosiesimees ja vaimulik
- 13. märts – Lembe Hiedel, eesti tõlkija ja toimetaja
- 17. märts – Aleksander Elango, eesti pedagoogikateadlane
- 19. märts – Eerik Teder, eesti kirjandusteadlane
- 20. märts – Juliana, Madalmaade kuninganna
- 22. märts – Ahmed Yassin, Hamasi juht
- 28. märts – Peter Ustinov, Briti näitleja
- 6. aprill – Larissa Bogoraz, Vene õiguskaitsja
- 19. aprill – John Maynard Smith, briti evolutsioonibioloog
- 24. aprill – Lia Laats, eesti näitleja
- 29. aprill – Aleksandr Bovin, ajakirjanik ja diplomaat
- 4. mai – Boriss Petrovski, kirurg
- 9. mai – Ahmat Kadõrov, Tšetšeenia poliitik
- 17. mai – Gunnar Graps, eesti muusik
- 2. juuni – Nikolai Gjaurov, bulgaaria laulja
- 5. juuni – Ronald Reagan, USA filminäitleja ja poliitik
- 10. juuni – Ray Charles, muusik
- 17. juuni – Jacek Kuroń, Poola poliitik
- 26. juuni – Ott Arder, eesti luuletaja
- 1. juuli – Marlon Brando, USA näitleja
- 4. juuli – Andrian Nikolajev, kosmonaut
- 5. juuli – Aleksandr Lerner, Nõukogude ja Iisraeli küberneetik
- 20. juuli – Veera Saar, eesti kirjanik
- 28. juuli – Francis Crick, inglise bioloog
- 2. august – Heinrich Mark, Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes
- 14. august – Czesław Miłosz, poola kirjanik
- 18. august – Allan Laur, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop
- 20. september – Kalmer Tennosaar, eesti laulja
- 29. september – Christer Pettersson, Olof Palme mõrvas kahtlustatu
- 1. oktoober – Robert Vaidlo, eesti lastekirjanik
- 8. oktoober – Jacques Derrida, Prantsuse filosoof
- 15. oktoober – Lüüdia Vallimäe-Mark, eesti maalikunstnik
- 19. oktoober – Paul Nitze, USA diplomaat
- 20. oktoober – Evald Saag, eesti teoloog
- 24. oktoober – Maaja Ranniku, eesti maletaja
- 25. oktoober – Andres Vanapa, eesti kirjanik
- 30. oktoober – Rein Otsason, eesti majandusteadlane ja pangandustegelane
- 11. november – Yasser Arafat, Palestiina juht
- 20. november – Mihkel Hansen, Eesti poliitik, viimne elusolev Riigivolikogu liige
- 24. november – Arthur Hailey, kirjanik
- 26. november – Hannes Walter, eesti sõjaajaloolane
- 27. november – Arvo Mägi, eesti kirjanik
- 28. november – Concordia Klar, eesti graafik
- 1. detsember – Esko Tasa, eesti raadioajakirjanik
- 22. detsember – Vello Vensel, eesti majandusteadlane
- 28. detsember – Susan Sontag, USA esseist
- füüsika – David Gross, David Politzer ja Frank Wilczek
- keemia – Aaron Ciechanover, Avram Hershko ja Irwin Rose
- meditsiin – Richard Axel ja Linda Buck
- kirjandus – Elfriede Jelinek
- rahu – Wangari Muta Maathai
- majandus – Finn Kydland ja Edward Prescott
Kalender
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
Eelmine aasta – Järgmine aasta – Sada aastat tagasi
Viited
- ↑ Riisiaasta peaeesmärk on juhtida tähelepanu toidunappusele
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
- ↑ "Homoparaad läks rahulikult". Eesti Päevaleht. 14. august 2004. Vaadatud 9. juuli 2017.