third-person possessor
|
|
singular
|
plural
|
nominative
|
kohtuullistamisensa
|
kohtuullistamisensa
|
accusative
|
nom.
|
kohtuullistamisensa
|
kohtuullistamisensa
|
gen.
|
kohtuullistamisensa
|
genitive
|
kohtuullistamisensa
|
kohtuullistamistensa kohtuullistamisiensa
|
partitive
|
kohtuullistamistaan kohtuullistamistansa
|
kohtuullistamisiaan kohtuullistamisiansa
|
inessive
|
kohtuullistamisessaan kohtuullistamisessansa
|
kohtuullistamisissaan kohtuullistamisissansa
|
elative
|
kohtuullistamisestaan kohtuullistamisestansa
|
kohtuullistamisistaan kohtuullistamisistansa
|
illative
|
kohtuullistamiseensa
|
kohtuullistamisiinsa
|
adessive
|
kohtuullistamisellaan kohtuullistamisellansa
|
kohtuullistamisillaan kohtuullistamisillansa
|
ablative
|
kohtuullistamiseltaan kohtuullistamiseltansa
|
kohtuullistamisiltaan kohtuullistamisiltansa
|
allative
|
kohtuullistamiselleen kohtuullistamisellensa
|
kohtuullistamisilleen kohtuullistamisillensa
|
essive
|
kohtuullistamisenaan kohtuullistamisenansa
|
kohtuullistamisinaan kohtuullistamisinansa
|
translative
|
kohtuullistamisekseen kohtuullistamiseksensa
|
kohtuullistamisikseen kohtuullistamisiksensa
|
abessive
|
kohtuullistamisettaan kohtuullistamisettansa
|
kohtuullistamisittaan kohtuullistamisittansa
|
instructive
|
—
|
—
|
comitative
|
— |
kohtuullistamisineen kohtuullistamisinensa
|