[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Panam

Vikipedii-späi
Panaman Tazovaldkund
República de Panamá
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Panam-lidn
Eläjiden lugu (2018) 3,800,644[1] ristitud
Pind 75,420 km²
Panaman Tazovaldkund República de Panamá
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Laurentino Kortiso
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond
Valüt panaman bal'boa (PAB),
AÜV:oiden dollar (USD) ($)
Internet-domen .pa
Telefonkod +507
Aigvö UTC−5
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Panam (isp.: Panamá), täuz' oficialine nimituz — Panaman Tazovaldkund (isp.: República de Panamá [re̞ˈpuβ̞lika ð̞e̞ panaˈma]), om valdkund Keskuzamerikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Panam-lidn.

Vn 1821 28. päiväl kül'mkud Panam tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vl 1903 kül'mkun 3. päiväl Panam tedoti ripmatomut Kolumbijaspäi.

Vl 1968 sodakukerduz tegihe valdkundas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1904, sid' voziden 1941 i 1946 Konstitucijad oliba väges. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii[2][3] om vahvištadud parlamental vn 1972 11. päiväl redukud, tuli väghe sil-žo vodel. Vozil 1978, 1983, 1993, 1994, 2004 vajehtihe peneks necidä Konstitucijad.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Panaman topografine kart.

Valdkund sijadase Panaman kaglhal. Sen Panaman kanal om znamasine mail'man torguindan täht.

Panam om mavaldkundröunoiš Kostarikanke (röunan piduz — 348 km) päivlaskmas da Kolumbijanke (339 km) päivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 687 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri, suvižed randad — Tün' valdmeri. Läz Tünen valdmeren randištod om tuha pen't sart. Ühthine randanpird om 2490 km.

Tazangištod levigatas pidust' Panaman molembid valdmererandoid. Reljef om mürk, mäged oma man südäimehe. Kaikiš korktemb čokkoim om Baru-vulkan (toine nimi — De Čiriki) man päivlaskmpoles, 3475 m valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasižembad joged oma Rio Čepo, Rio Čagres da Rio Tuir. Langenijad Tünhe valdmerhe joged oma kaikiš surembad da pidembad. Sured vezivaradimed (ratud järved) oma Gatun (Panaman kanalal) da Bajano.

Klimat om meren subekvatorialine mussonine, neps da pil'vekaz. Kaikuččen kun kesklämuz om +24..+29 C° päiči mägiš. Semendkul-vilukul paneb sadegid, voden toižel aigal om kuiv sezon. Vodes paneb sadegid 1300..3000 mm regionidme.

Londuseližed varad oma vas'kkivend, kuld, mec, merenproduktad, gidroenergii.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Valdkundan parlamentan pert' Panam-lidnas.

Panam om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de Panamá). Kaik rahvaz valičeb händast da varaprezidentad videks vodeks. Toižen strokun ei ole voimust. Prezident om ohjastusen pämez', paneb ministrid radsijha. Ministrad da üks' varaprezident oma abuiš prezidental. Ohjastusele sab säta käskusid.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (isp.: Asamblea Nacional), mugažo rahvaz valičeb sen 71 ühtnijad videks vodeks.

Valdkundan järgenduseližed generaližed valičendad oliba vn 2019 semendkun 5. päiväl, valitihe parlamentan ühtnijoid da prezidentad. Nügüdläine Laurentino Kortiso-prezident sai 33,3%, tuleb radho heinkun 1. päiväspäi. Edeline Huan Karlos Varela-prezident (2014−2019) vägesti 39,1% rezul'tatanke.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Panaman administrativiž-territorialine jagand.

Panam jagase 10 agjaks-provincijaks (isp.: provincia) da 3 avtonomižeks agjaks (isp. comarca indígena). Völ om 2 avtonomišt ümbrikod agjoiden paloikš. Agjad alajagasoiš 66 ümbrikoks (isp. distrito), niiden keskes 10 oma lidnümbrikod. Ümbrikoid alajagasoiš 630 municipalitetaks (isp. corregimiento).

Panamas elädas panamalaižed. Vl 2014 kaik 3 608 431 ristitud elihe valdkundas. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Äjad panamalaižed oma kaks'kel'žed, 18% tetas francijan kel't, 14% mahttas pagišta anglijan kelel.

Rahvahad augotižlibundan mödhe (2010): mestizo ottas 65% ristitištos, indejalaižed — 12,3%, afrikalaižed — 9,2%, mulatad — 6,8%, vaugedverižed — 6,7%. AÜV:oiden amerikalaižiden znamasine sodakund. Uskojad oma hristanuskojad: riman katolikad — 85%, protestantad — 15%.

Lidnalaižiden pala om 68,1% (2019). Panaman toižed sured lidnad (enamba 70 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): San Migelito, Tokumen (nened kahted oma Panaman ezilidnad), David, Las Kumbres, Kolon.

Panaman päeksport om antibiotikad (28%), kivivoi (11%); toine eksport om laivad (6%), zelläd (5%), sobad, kuld, bananad, kala, kofe, sahar.

  1. Panaman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Panaman Konstitucijan tekst (2004) Vikiaitas. (isp.)
  3. Panaman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago