Kočabamb
Kočabamb (isp.: Cochabamba, aimar.: Quchapampa, keč.: Quchapampa, Qhuchapampa «sokaz tahond») om lidn Bolivijan keskuzpalas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Kočabamban departamentan administrativižeks keskuseks da palaks.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Bolivii |
| Eläjiden lugu (2012) | 630,587 ristitud |
| Pind | 170 km² |
| |
| Pämez' | Hose Marija Lejes (kezaku 2015—) |
| Telefonkod | +591−4xx-xx-xx |
| Aigvö | UTC−4 |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1571 kuti Oropes (isp.: Oropesa) ispanižen Fransisko de Toledo-kunigahan kanzannimen mödhe. Vl 1786 udesnimitihe lidnan nügüdläižikš.
Kočabambas tehtas kebnavtoiden paloid («Mopar»), sauvondmaterialid (cement), ühthekeratas traktorid. Himine sarak i sömtegimišt oma šingotadud, pästtas kodihimijad («Unilever») i kompjuterprogramid, mugažo nenid produktoid: keramik, tekstil' i mebel'. Kočabamban departamentan kogosüdäiprodukt oli US$5,2 mlrd vl 2016. Lidn om järedan maižanduzrajonan keskuz.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase kazvateližes alangištos, 2558 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud Andiden mägisel'gil. Roč-jogi da Alalai-järv oma lidnan territorijal. Matkad surhe La Pas-lidnhasai om 220 km lodeheze. Voib olda lujid manrehkaidusid (6,8 ballad Rihteran pordhišton mödhe vl 1998).
Klimat om subtropine korktoiden mägiden kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +17,2 C°, tal'ven (semendku-eloku) +13,4..+15,3 C°, toižiš kuiš +17,2..+19,8 C°. Ekstremumad oma −7,0 C° (kezaku) i +35,5 C° (kül'mku). Il'man lämuz voib ülitada +30 C° miččel taht kul. Paneb halad tal'vel harvoin, ei voi panda niid redukus-keväz'kus. Paneb sadegid 470 mm vodes, vihmsezon oleskeleb tal'vkus-uhokus (88..118 mm kus), läz ei olele sadegid semendkus-sügüz'kus (20 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 48..52 % röunoiš semendkus-kül'mkus, 57..65 % toižiš kuiš.
Eläjad
vajehtaVn 2012 Bolivijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 630 587 ristitud. Läz 1,3 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Sodainženerine škol i San Simonan päuniversitet oma üläopendusen aluzkundoikš. Bolivijan privatižed universitetad ratas mugažo: medicinan, biznesan i katolicizman.
Transport
vajehtaAvtobusad, minibusad, funikulörad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kebn metro om sauvomas vll 2017−2020.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Horhe Vilstermann-lendimport[1] (isp.: Aeropuerto Internacional Jorge Wilstermann, CBB / SLCB, 1,3 mln passažiroid vl 2013) sijadase nelläs kilometras suvipäivlaskmha keskuzfartaloišpäi. Tehtas reisid Madridha, Majamihe i Buenos Airesha, mugažo Bolivijadme.
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta| Kočabamb Vikiaitas |